Pilt Luise.

Juba 9-aastaselt abistas Mihkel Hiiuväini peakokk. Ta reisis mööda maailma ja oli iseõppinud merekapten. Mihkel Hiiuväin oli merekapten ja oma kolmanda laevaga P-l. "Luise" 81 brt. ehitatud enne 1934. aastat, vedas ta varusid Saaremaa "Triigi" ja Tallinna vahet. Peamiselt küttepuud Loksal asuva telliskivi jaoks.

Rahvusarhiiv sisaldab dokumente metsade ja muude müüdavate toodete ostmise kohta.

1939. aastal on Mihkel H. kohta mitu teadet. Veebruaritormis ta uppus, kui Dagö ja Öseli vaheline jää lagunes. Luhtunud oli eraldatud jääkamakale. Soela päästeteenistus päästis abivajajad, kuid võib öelda, et nende silla võttis jää. Samas tormis purustas jää Triigi sadamas olnud Luise. Paat uppus ja päästeti aprillis. Suvel oli ta harva kodus. Mitmel korral külastati ka Rootsit. Aja jooksul omandas Mihkel Hiiuväin keeleoskuse. Ta oskas hakkama saada 6 erineva keelega.

Eesti, soome, saksa, inglise, prantsuse ja vene keel. Hiljem sai seitsmendast keelest rootsi keel.

Pärast Nõukogude sissetungi aastal 1939 natsionaliseeriti Eesti laevad 9. oktoobril 1940. Eesti laevandus lõppes, kui arestiti umbes 500 laeva. Omanikele hüvitist ei makstud, samuti ei tohtinud nad kunagi omada saanud paadiga töötada. Ka paat P-l. Marianne 39,1 brt. on loetletud Mihkel H.-lt konfiskeerituna. Kolmas galeas P-l. Keldin 23 brt. oli perekonna valduses, ei kuulu arestimisotsuse hulka, väidetavalt on paat luhtunud. Marianne saatus pidi vajuma. 5. detsembril 1940 sõidab Marianne Orissaares talvepuhkusele. Kui paati juhib Parki tuletorn, kustutatakse see talveks. 20.30. Väga ohtlikus vees on laev ilma tuledeta. Kell 21 läheb ta üles kividele. Meeskond mõistetakse järgmises kohtuprotsessis "süüdistus riigivara dokumendi ERA: R-38-1-14 Folkdomstolen raiskamises ja omastamises" täielikult tuletorni valvuri avaldusele tuletorni kustutamiseks. Mihkel Hiiuväin oli 1939. aastal Marianne 5/6 omanik. Punaarmee evakueerimisel Tallinnas 26.-29. Augustil 1941 Kronstadti kasutati 160 suuremat paati. Lisaks sõjaväelaevadele uputas Saksa ja Soome sõjavägi 43 suuremat kaubalaeva ja palju väiksemaid nimetu paate. Nõukogude historiograafias on seda sündmust varjatud. Vastutustundlikud Nõukogude sõdurid olid sunnitud endalt elu võtma, kuna nad ei ohverdanud ennast süsteemi nimel. Ka Mihkel H. sugulane mõisteti juhtunu eest 1942. aastal Leningradis süüdi.

Pärast seda, kui sakslased okupeerisid Eesti 1941. aastal, naasid enamus paate endistele omanikele. Luise tagastati 20. mail 1943. Samas teos on ka paat M / pl. 1901. aastal ehitatud Leidus 115 BRT "Vindy Göteborg" on loetletud 20. aprillil 1944 oma eelmistele omanikele tagastatud. Mis juhtus P-l. Marianne on siiani teadmata, kus ühtegi dokumenti ei leitud. Tema tütre Leida sõnul oli Mihkel Hiiuväin kolme paadi omanik, millest üks oli uppunud.

8. detsembril 1943, Saksa okupatsiooni ajal, antakse laenu 200-tonnise mootorpaadi ehitamiseks. Laenuvõtjad on August Linde ja Mihkel Hiiuväin. Laen kinnitati 130 000 RM-ga. millest 15 000 RM. tunnistati 24. veebruaril 1944.

1944. aasta septembris alustasid Nõukogude võim intensiivset terroripommitamist Tallinna elanike vastu. Saksa sõjategevus jääb puutumata. Siis algas põgenemise kavandamine. Mihkel Hs. laev "Luise" lebas Laugu ranna lähedal ankrus. Väikese aerupaadiga tulid randa. Mihkel Hiiuväin läheb sakslaste juurde piirivalve juurde (piiri valikuliselt) Saksamaale põgenemiseks registreeruma, antakse luba.

Luise Furusundis septembris / oktoobris 1944.

22. septembril olid venelased okupeerinud kogu Mandri-Eesti. Samal päeval lahkus Luise Triigi sadamast koos inimkoormaga, kes saabus pärast tormi, purunenud tüüri ja valet navigeerimist õnnelikult Rootsi. Lahkumisele eelnenud öösel tegi meeskonnas olnud noor laevapoiss paadi põhja augu. Ta ei jälginud põgenemist, kuid soovitas teistel mitte järgida. Paat võttis vette, et mehed pumpaksid vett nii, et käed veritsesid, kuid lõpuks pani augu kinni Mihkel Hiiuväin. Veremürgituse hinnaga. Esimesed jõulud veedab Mihkel Hiiuväin Rootsis haiglas. Mihkel H. oli kurb, et ainult vähesed saatsid talle jõulutervitusi. Ta viibis kuus kuud Roslagenis, enne kui tal lubati kolida Eskilstunas laste ja naise juurde. Kui uued tulijad Rootsi tulid, tekkisid kohe probleemid eluasemega. Umbes 2000 estrit saabus Eskilstunasse ja Torshälla, nagu ka paljudesse teistesse. Samal ajal kirjutatakse ajalehtedes halvast eluasemest ja sellest, et suurele osale (400) tuleks mõista karistus. Oma kodu ostmine oli peaaegu kohustuslik. Paljude estrite jaoks sai Eskilstunast põhja pool Vallby kihelkonnas asuv Närjeholme nende majaostmise kohaks ja sinna moodustati väike estrite koloonia. Mihkel Hiiuväin ostis Vallhallas Vallby vallas Strömsborg 1. Krunt piirnes Eskilstuna linnaga. 1951. aastal liideti Vallby Eskilstunas. Lohutuseks oli vee lähedus.

Häradsekonomisk karta 1897-1903.

Maja ostmiseks ei olnud lihtne raha saada. Pagulased olid Rootsis alguses varadeta. Raske tööga säästeti see väikese sendi eest. Mihkel Hiiuväin sai palju kirjutada väiksema kautsjoni ja isegi väikeste sissemaksetega, mis võimaldas Pageliuselt osta kaks maja aadressiga Bredängsgatan 1. Mihkel Hiiuväin elas juba majas, kuhu olid juba sisse kolinud mitmed eesti perekonnad. Kokku oli majades 7 korterit. Kõigil oli hea meel kuhugi elama pääseda ja kui parem võimalus anti, said nad edasi liikuda. Puumaja süüdati tuletõrjepraktikana 1967. aastal. Uuendatud maja püsis veel paar aastat, kui jonnakas üürnik keeldus kolimast, enne kui see lammutati.

Strömsborgi kõrval oli Blomqvisti Händeli aed. Ettevõtte asutas pärast 1907. aastat Axel Ljungdahl ja 1922. aastal võttis selle üle aednik G. Blomqvist. 1943. aastal võttis aia üle Ragnar Blomqvist. Mõni aasta 1950. aastate lõpus põles kasvuhoonete katlaruum. Mõnda aega seisid tulejäänused kummituslikult Strömsborgi sissepääsu juures. Kuna panniruum ehitati ümber, oli turuaias tegevust aina vähem. Kasvuhooned ja kodud (pildi keskel) lammutati, et vabaneda Mått Johanssoni teest, mis muutus korraks tänavaks üle meie hoovi, kus juhuslikud autod trepikojast mööda vilistasid ja lapsi hirmutasid.

Merel vaba olemisega harjunud Mihkel Hiiuväini jaoks olid tööstustööd nüüd lukus. Esiteks valukojas ja hiljem traktorite tootmisel Bolinder Munktellis. Ta ei saanud mereelust täielikult lahti lasta, vaid hankis endale avatud kalapaadi. Sellega tegi ta aeg-ajalt väljasõite Mälareni järve äärde ja püüdis kala. Meie, lapsed, mängisime paadis. Üks, mida pidasime lõbusaks, oli paadist vee välja pumpamine. Pump koosnes mingisuguse tihendiga pulgast ja me pumpasime õnnelikuks eluks. Mõnikord juhtus nii, et pidime kaasa minema ja põnev oli vaadata, kuidas paati õhupõletiga alustati ja kuidas käsitsi käivitada suurt hooratast, mis siis reisi ajal pöörles. Teekond ei olnud tavaliselt kaugemal kui Torshälla, kus tütar Salme elas Torshälla kanali kõrval (ehitatud 1860).

Hiljem saime palju kummalisi, sest lõikasime võrkudest tükke ja tegime oma võrgud, kus püüdsime väikesi kalu. Võrgud olid suured ja keegi ei kasutanud neid pärast Mihkel Hiiuväini lahkumist.

Kaamera taga oli Einar Nordvall. Valhallast on Pauliine tugev mälestus. Pauliine diagnoositi Eestis juba diagnoositud haigus. Ta lamas voodis ja et kolmeaastase lapsena oleksin tuppa astudes vaikne. Kujutis vähihaigest dehüdreerunud mehest põletas ennast ja on ainus mälestus, mis mul temast on. 1952. aastal tehtud pildil istun Pauline süles. Selja taga on tütar Salme. Hugo on Mihkel H süles ja nende taga on tema tütar Leida. Poiss on Kalle, samas kui isanda isik pole mulle ilmselt teada,, tõenäoliselt

Lembit, kes reisis edasi Kanadasse. Pauliine matused 1954. Jõulud Strömsborgis 1954.?, Kalle Hiiuväin ja August Nõmm tagareas Mihkel Hiiuväin Elli, Mihkel, Leida Nõmm ja Hugo esireas.

Grupifoto Vallhalla 1954. Lapsed Nõmm Hugo ja Mihkel pingil, Elli vahepeal, kasvatasid üles.

Mihkel Hiiuväinile meeldisid lapsed. Eriti mäletan, kuidas tal kodus erinevaid põnevaid asju oli.

Nyforsis, kus ta uuesti abiellus uue naise juurde. Ida Lowiisa (s. Viitamees varem abiellus Kotkasega, kaks Regine 1927 sündinud ja surnud tüdrukut,, Õie 1929). Nad leiti kalmistult, kus nende abikaasa hauakivid seisid üksteise lähedal.

Sissepääs läbi vagunivärava Nyforsgatan 21 kitsasse sisehoovi koos kuuride ja väljapääsudega oli põnev ja õudne. Kitsas tumedast puidust trepp, kus see alati haises gaasi järele. Gaasipliit, mis põlemisel andis erilise lõhna. Puupliit lasti mustade brikettidega, kahhelahi aga küttepuudega. Kus seda kõike hoiti, oli mõistatus. Kui piima pakuti, toodi see trepikoja kapist. Kuid ennekõike olid tavalised karamellid..

Mihkel Hiiuväin halvenes aastatega kiiresti. Diabeet muutus üha tülikamaks. Sarnaselt Saarlane'iga (Öselbo) oli ka temas ilmne uhkus ja kangekaelsus. Arsti nõuannete järgimine ei olnud nii tähtis, kuid ta läbis oma kursuse. Viimased jõulud 1956, mida saime kogeda, mäletan, kuidas me Einariga eesotsas käisime Järntorgetes kuuse ostmas. Kuueaastase lapse jaoks tundus see tohutu. Põnev oli jalutuskäik jõulupuuga läbi Nyforsi külmal talveõhtul, kus kingade all krigises lumi. See, kuidas jõulupuu kitsaste treppide kaudu üles tõusis ja tuppa tõusis, oli omaette seiklus. Jõulupuu seisis mõnda aega trepikojas ja siis oli see riides. Sel ajal oli see mõni päev enne jõululaupäeva. Ülestõusmispühade jaoks olid reas värvilised munad. Värvitud sibulakoortega ja huvitavate mustritega. Põnev oli neid üles tõsta ja õppida. Need olid nii hästi lihvitud, et neid võis portselaniks võtta, kuid need olid tõelised munad. Munade ravimise kunsti tundmine oleks tore.

Ühel 1957. aasta juulipäeval tuleb Mihkel Hiiuväin koos paadiga Torshäljasse ja kaib kanalisse. Kõik Vallhallast pärit lapsed ja täiskasvanud on meiega. On tütar Salme sünnipäev ja see on pidu täiskasvanutele. See on üks väheseid kordi, kui Vallhallast pärit lapsed saavad kogeda, mida Torshälla mänguväljakute osas pakub. Suvest on mõned pildid Mihkel Hiiuväinast ja Idast, kes istuvad Mälarbadenis suplusilda juures. Kingad võetakse ära ja jalad sukelduvad vette. Vees on lapselaps Mihkel tolleaegsetes trendikates "Tarzani ujumispüksides", kus hõljumise abivahenditeks on väike autovoolik. Pildil paistavad madalikud ja müra. Ise olin õnnelik, et mul on ehitatavas majas oma tuba.

Kõik pole õnn, enne aasta lõppu saab lahke ja palju reisinud baptisti jutlustaja koju kõne. Osa kurbust oli see, et vastasin sõnumi saabumise päeval telefonile. Päev enne põnevat sündmust. Päev, mil laps saab seitsmeaastaseks.

Maja ehitamine toimub mitme inimese abiga. Vundamendi ja korstna müüritise teostamine toimub augusti abiga. Sügisel aeglustub ehitus ja seiskub täielikult, kui Einar haigeks jääb. Mõni tööpäev tuleb veel, aga maja ei saa valmis. Kui einar sureb pärast pikka haiglas viibimist, müüakse vara sellisena nagu see on. Naabri lastega ujumis- ja seikluspäevad on läbi, Mälarbadeni miinid on järsult lõppemas.

Mihkel Nõmm

1950 ›‹Ω

©2007-2022