Övre bild Vegas kapten Juhannes Kivi med matros Wetja Welström. Undre bild Segelfartyget Mariannes kapten Mihkel Hiiuväin.

Bild Maa Hääl 1936.11.20

Artickeln handlar om sista resan till Loksa för säsongen. Johannes Kivi är kapten på Vega och Mihkel Hiiuwäin är kapten på Marianne.

Vidare berättas att Mihkel är fiskare och att han nu ser fram emot vinterns vila och gott fiske fiske.

Marianne sõnumehed 1931.5.15.

Perekond oli Marianne ja veel ühe paadi omanik. Paadiga kaotas Keldin. 1937. aastal osteti Luise ja Marianne pandi müüki. Marianne jäi 1940. aastal Nõukogude võimu omanduses ja arestitud perekonda.

7. novembril 1937 kuulutatakse purjelaeva Marianne müüki Päewaleht.

Nimekirja leiate ENSV Teataja 12. oktoobrist 1940.

Loend sisaldab 247 kaubaartiklit suuremate paatide ja 135 kaubaartiklit väiksemate paatide jaoks. Rekord võib sisaldada mitut paati, mis kuuluvad samale isikule.

Mihkel Hiiuväini omanike nimekirja kuuluvad nr 181 P.-L Luise ja nr 242 P.-L Marianne.

Luise omalt poolt on noteeritud neli omanikku, kuna pärast 1937. aasta omandamist on lisaks Mihkel Hiiuväinile, Juhan Ligi ja Artur Avikule lisandunud ka omanik, on hõivatud ka Voldemar Vähejaus.

P / L Marianne eest seisab omanikuna Mihkel Hiiuväin, vend Johannes Hiiuväin ja Adu Süld

Pärast sakslaste okupeerimist 1941. aastal naasis enamik paate endistele omanikele. Luise tagastati 20. mail 1943 Mihkel Hiiuväinile.

Marianne kaotasin 5. detsembril 1940 Grossgrundis.

8. detsembril 1943 anti Saksa okupatsiooni ajal laene 200 brutoregistertega mootorpaadi ehitamiseks. Laenuvõtjad on August Linde ja Mihkel Hiiuväin. Laen kiideti heaks 130 000 RM-i juures. millest RM 15 000. vallandati 24. veebruaril 1944. Mihkel Hiiuväini paadid konfiskeerisid okupandid. Saksa okupant viis Nõukogude tagasi 1943. aastal ja Rootsi konfiskeeris 1945. aastal taas Nõukogude okupandile.

Laevade signaale

P.-l Kildin

P.-l Marianne

P.-l  Luise

Purjekate viimseid sõite talve ootel.

Kaptenid oma tööst ja teenistuse muredest.

P-l. Wega      E.S.P.A (1938) Loksa

5 detsembris 1940 pärast laeva konfiskeerimist Nõukogude võimu poolt sõitis laev talvel Orissaare kodusadamasse. Põhjust kirjeldatakse hilisemas kohtuprotsessis (kohtu alla andmine Nõukogude vara hävitamise eest), et laeva juhtivad tuletornid olid talveks seotud. Ilma suunavate tuledeta läks laev ohtlikesse vetesse.

Meeskond koos kapten Johannes Hiiuväiniga mõisteti kohtuprotsessil õigeks. Naha põhjusteks oli valvurite teade, et neil oli kästi tuletornid kustutada.

Pilt kohtumenetlusest.

Gahona on Neugrund Breccia rändrahnude hunnik Dirhami poolsaare läänerannikul (Gahona - rootsi keel)

P-l. Marianne lugu.

Triigi sadam 1939 laevaga laeval. Asutati 26. septembril 1925.

Marianne  1915 ex. Marie Elisabet Kihnu saar, Ümberehit 1926 Pärnus. Omanik 1929, J. Õispuu, Emmaste vallas Hiiumaa.

Tallinn1939 Vykort

Fotopostkaart, küttepuid vedav "Marianne" laev Tallinna sadamas

Marianne kapten oli Juhannes Hiiuväin. Pildil tee täiskasvanud ja noored.

1940 - Mihkel Hiiovänile kuulub 3/5 Mariannast.

Kildini pildil on arhiiv nr. MM f4536 Meremuuseum

Kui Marianne ja Luise teenistuses olid, purjetasid laevad Öseli ja Tallinnast ida pool asuva Loksa tellisetehase vahel. Aruannete kohaselt oli Mihkel Hiiuväinil kolm paati. Artiklis kirjeldatud 32 regonüüriga Vegaga juhtunu oli see, et ta kaotas kõige tõenäolisemalt 1937/38. See, mis Mariannega juhtus, on ebakindel. Marianne ei kuulu sakslaste tagastatud paatide hulka.

On tõenäoline, et Marianne osales katastroofilises evakuatsioonis Tallinnast 1941. aasta augustis. Kõik, mis purjetasid, lahkus linnast ja enamus paate umbes 200 oli madaldatud. Leningradi jõudnud komandörid ja meremehed mõisteti paljudel juhtudel hukkamisele kehva töö tegemise eest.

Maa Hääl 1936.11.20 lk.4, Loksa

Kaptenid oma tööst ja teenistuse muredest.

„Mida külmemaks lähemad ilmad, seda hõredamaks muutuvad sadamakaid purjekätest. Need „valgepõielised" veelinnud, keda veel siin näha, teemad oma viimseid tuure, et lõplikult siis asuda talveunne. Tallinnas bassein nr. 12 ääres kössitab purjel „Vega". vaevu vaevu ulatub ta kivise kai perveni, sest ta on täis rasket sisu, Loksa telliskive.. Tüdinud ilmel maatob juht, mana merekaru Johannes Kiwi mis mured on purjemehe südamel?

Väikeses ahtrikabiinis, mis soojaks kõetud kui saunalava, ajame juttu. Meid on seal kajutis neli purjeka kapten, tema naine, noor madrus Vetja ja nende ridade kirjutaja.

„Viimase reisi teeme mist," sõnab kaemaperemees. „Tee mida tahad, aga raskeks läheb sõita. Ilm muudab end ruttu külmale ja siis tõmbab eest paksuks, ei näe midagi. Ja kui vali külm tuul on mastu, siis võtab hoopis isu ära. Ei ole sügisene sõit enam lõbusõit, maid muresõit."

„Eks ta ole," sõnab ta tublikehaline õrnempool. „Eks me nüüd tulnud Loksalt Tallinna tervelt kaks öödpäema kokku, muidu tuleme 7 —8 tundi." Selgub, et „Wega" kapteni naine on ehtne meremehe naine, kes eluaeg lainetel seisnud mehe körval ja sageli temaga kaasa teinud ohtlikke sõite. Kui sellest kõneleme, siis muigab ta enda ette ja ütleb: „Ega no merd küll ikka ei karda. Olen veega oma eluea jooksul harjunud."

„Kas äri kivimeoga on rahuldav?" „Ega ta midagi erilist ole. Eks kuupalga saad, see on kõik. Maata, et see laev kaob ära, aga nende madalate prahtidega teist laeva küll ei saa. Taheti kevadel vedusid anda maaklerite kätte, et siis hindasid parandada, aga meie sellele soovile alla ei kirjutanud. Maakler võtab ju oma noosi veo pealt." Kuuleme, et Loksa kandis kalapüük ei ole kuigi tulemusrikas, kuna meed olevat madalad. „Mootorid võikstd aidata, aga uttmene on juba niipalju kehv, et ei saa neid muretseda. Kel ikka jõudu on, see saab läbi muidugi ühtepidi või teistpidi."

Suuri tõrva ja nafta aame Mäikesels laevale veeretab kuivetanud manamees, piip tolknemas suunurgas. Küsid, et kuidas elu läheb ja saad vasmseks midagi eestisoome segakeelt. Alles siis taipad, et tegemist lähima hõimu, soomevellega. Ta on kaunis sõnaaher ja asjalik. Seletab, et olevat pärit Suursaarest. Saar olevat 12 km. pikk ja umbes 7 km. lai. Elanikud elatavad end peamiselt kalapüügist.

Kuidas soomlastel saagiolud on?

„Hea, kilu on, silku on," seletatakse. Purjeka kapten ongi tulnud siia soolasiig,u laadungiga. Soomlane on omadega rahul ja valmistab kojusõidule.

Ainult kahelt purjekalt kestab puude mahalaadimme. Purjekal „Marianne" on töö juba lõpukorral. „varsti päästame otsad lahti," ütleb „Marianne" kapten Mihkel Hiinvän, „jääb miimseks sõiduks peaaegu, lumega võib kah rahul olla ja manast rasmast mõni aeg elada."

Jutt kaldub siingi kalapüügile. Selgub, et kapten Hiiuväin on ka kalamees, ning viib Sõelas, oma kodukohas, alati noadad välja, kui aga mahti saab. viimasel suvel on aga palju olnud tegemist, et ei ole aega saanud. Purjetasõit tasub rohkem ... Soela kandis kalasaak praegu rahuldab ja leidub isegi kilusid rohkem kui mujal. Osa kalureid seal kandis on varustatud mootoritega, kuid suurem osa on ikka purjepaatidega. Sõelas on levinud lahkusud ning mehed tegelevat sellega enam kui joomisega. Seepärast joomamehi ja lõõmamehi vähe.

Pildil iilal „Vega" kapten Johannes Kivi oma madruse vetjavel - strömiga, all puupurjeka „Marianne" kapten Mihkel Hiiuväin.

Pildil Suursaare silgulaeva kapten F. Tartti