Rahvarinne

Telesaade "Mõtleme veel" 1988

Seotud sisu

1. •1985-1991. Iseseisvuse taastamine
   

2. •Eesti Kongress
   

3. •Murranguaastad
   

"Eestimaa Laul"

Poliitiline massiliikumine Eestis 1980. aastate lõpus

Rahvarinne (ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne) loodi 1988. Liikumise idee käis välja selle hilisem juht Edgar Savisaar aprillis 1988 Eesti Televisiooni populaarses telesaates. Rahvarinne ei olnud vormiliselt partei, vaid laiapõhjaline rahvuslik massiliikumine (1988. a sügisel oli Rahvarinde nimekirjas kuni 60 000 inimest). Liikumisele anti 1988. a kevadel ametlikult ka tegutsemisluba. Võimud lootsid liikumise legaliseerimisega ühiskonnas valitsevat poliitlist rahulolematust suunata. Rahvarinne omakorda taotles ühiskonna demokratiseerimist ja muutusi liiduvabariigi juhtimises (vanameelse juhtkonna asendamist uuendusmeelsega). Esimesel tegutsemisaastal toetas Rahvarinne Eestile NSV Liidu koosseisus laiaulatusliku autonoomia andmist. 1989. a asuti toetama Eesti iseseisvust Eesti riigi (nn kolmanda vabariigi) väljakuulutamise põhimõttel. Mõõduka rahvaliikumisena oli Rahvarinne väga populaarne ning ta organiseeris aastatel 1988–1991 mitu massiüritust, millest suurim oli kolme Balti riigi rahvarinde korraldatud Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäevale pühendatud Balti kett augustis 1989.    

ENSV Ülemnõukogu valimistel 1990 kogus Rahvarinne 24% häältest, mille tulemusel moodustati laiapõhjaline valitsus. Rahvarinne lõpetas tegevuse 1993.

Eestimaa Rahvarinde eeskujul asutati 1980. aastate lõpul analoogseid rahvaliikumisi kogu NSV Liidus, sh Lätis ja Leedus.

Juni 1988