Eesti Keel
Balti rahvarinnete hästikoordineeritud ühisaktsioon hämmastas oma suuruse, ulatuse ning ülevusega kogu maailma. Tegemist oli originaalse aktsiooniga, mis andis meediale unikaalseid fotosid ja videolõike. Sadade tuhandete inimeste käeulatus – mis samal ajal muutus maailma pikimaks käepigistuseks – näitas, et Baltimaades ei ole tegemist üksikute ekstremistlike gruppidega, kelle mõju all on vaid väike osa ühiskonnast. Aga just nii püüdis kogu aeg kinnitada NSV Liidu ametlik propaganda.
Ega ilmaasjata ei kirjutanud NSV Liidu liidri Mihhail Gorbatšovi lähimaid nõunikke Anatoli Tšernjajev, et talle tuli selgusehetk impeeriumi saatuse osas 1989. aasta suvel, mil 1/5 Balti riikide elanikest tuli tänavatele: «Ütlesin endale siis, et nende lahkumist Nõukogude Liidust saab takistada ainult tankidega.»
Vähem kui kaks aastat hiljem see ebaõnnestus ning kolm Balti riiki taastasid oma iseseisvuse. Pole kahtlust, et nii Tšernjajev kui tema šeff said suure osa oma informatsioonist KGB ettekannetest, kus ikka räägiti üksikutest äärmuslastest ja nende mõju alla langenud ebateadlikest grupeeringutest. Nüüd aga pilt muutus.
Balti kett oli ainulaadne rahumeelne meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989. Rohkem kui miljon inimest seisid käsikäes üle 600-kilomeetrises inimketis, mis läbis kolme Balti riiki ning sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi vabadusele.