Mihkel Jüris
Mihkel Jüris
Mihkel Jüris föddes 11 september 1907 i Hellamaa socken, på Dagö (Hiiumaa i Estland.)
Vid valet i april 1939 blev han invald i Estlands parlament. Han blev ett av de sista stadsråden i den första Estniska republiken.
Mihkel Jüris var i exilen ledamot av Estlands exilregering.
26 januri1946 dagen efter baltutlämningen bildades Estniska föreningen. Vid årsmötet 3 mars valdes Mihkel Jüris till ordförande, en post han innehade i 6 år.
Jüris kom att engagera sig i olika politiska aktiviteter bl.a. i Estniska hjälpcentralen och i arbetet för politiska fångar.
Mihkel Jüris fick sin sista vila på Torshälla Nya begravningsplats.
Bilden till höger Jüris i arbete för de politiska fångarna.
Till häger Ants Kippar, ordförande för Hjälpcentralen för politiska fångar i Estland
tisdag den 16 september 2014
Mihkel Jüris
Sündinud 11.09.1907 Muhu saarel, Hellamaal Eestis. Pärast isa surma suundus pere elama Harjumaale, Jägalasse, kus Mihkel veetis oma lapsepõlve. Raasiku Haljava kooli lõpetanud, astus ta Jäneda Põllutöökeskkooli, mida peeti tol ajal Eesti parimaks. Noorel põllumajanduslikul riigil oli suur vajadus oskuslike põllumeeste järele. Jäneda 1928 a lõpetanud, järgnesid sõjaväeteenistus soomusrongide rügemendis, Tondi sõjakooli aspirantideklass ja hiljem katsed, mis tõstsid teda hiljem vanemleitnandi aukraadidesse.
Põllumajandusliku erihariduse tõttu võttis Mihkel Jüris 1929 a vastu põllumajanduse instruktori koha Pärnumaal, aasta hiljem Viljandimaal. 1932 a asutatud Põllutöökoja eesmärgiks oli korraldada põllumajanduslikku nõuannet. Mihkel Jüris määrati maatulunduse konsulendiks Ravila valda ning täitis seda tööd kuni kodumaalt lahkumiseni.
Kui 1936 a, pärast tormilisi kriisiaegu, hakati toetama valitsuse püüdlusi normaalsete poliitiliste olukordade poole tagasipöördumiseks, valisid 16. Valimisringkonna valijad ehk Kose elanikud, Mihkel Jürise Rahvuskogu esimesse kotta, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. ”Uus põhiseadus jäi igal juhul truuks demokraatlikele põhimotetele (E. Uustalu). Selle põhjal 1938 a välja kuulutatud riigiesinduse valimistel andis Kose piirkond Jürisele uue mandaadi, valides teda Riigivolikogu liikmeks.
Üle noatera õnnestus Mihkel Jürisel koos perekonnaga 1944 a sügisel Rootsi pageda. Siin leidis ta kohe pärast lühikest laagriaega tööd – karjalaudas, lubjatööstuses, turbarabas ja viimaks Eskilstuna metallitööstuses. Torshällast kujuneski perekonna uus kodupaik. Endise riigimehena tundis Mihkel kohustust ja kutsumust kodumaa vabastamise heaks töötada. Ta lõi sidemeid riigikogu pagulusse jõudnud liikmetega, et ühist strateegiat välja töötada, kuulus 1946 a asutatud Eestluse Koostöö Keskuse juhatusse. Viimase tegevus oli suunatud rahvusliku vaimu kasvatamisele ja põllumeeste ideoloogia edasikandmisele. Ei olnud ju teada, mis juhtub eesti rahvaga raudse eesrinde taga.
Mihkel Jüris kuulus mitmetesse organisatsioonidesse nagu Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis, Eesti Põllumeeste Kogud Rootsis, Eesti Rahvusfond Rootsis, Eesti Sõjaveteranide Sõprusühing Rootsis, Eskilstuna Pensionäride Ühing, Rahvuslik Parempoolne Rühm. Ja Rootsi Eestlaste Liit. Veendunud demokraadina üldvalimiste teel loodud rahvaesindust pooldades oli Mihkel Jüris ihu ja hingega kaasas VEKO loomisel ja Rootsi Eestlaste Esinduse esimestel üldvalimistel 1956 aastal, saades üleriigiliselt rohkem kui 2000 häält – näide ta populaarsusest.
Rahvasaadikuna kuulus Mihkel Jüris Esinduskogusse 34 aastat, kuni 1990 aasta valimisteni, mil ta tervislikel põhjustel tagasi tõmbus. Kuid nende aastate jooksul leidsid ta eestiaegsed kogemused rakendamist nii Organisatsiooni- kui Välis- ja Kodumaa komisjonis ja valimiste korraldajana. Imestusväärselt võttis Eskilstuna eestlaskond alati kui üks mees, 50-70%, üldvalimistest osa, pälvides eestluse kantsi aunime.
Esinduse juhatusele oli Mihkel Jüris üsna tihti kui viimane instants, kelle poole pöörduti nõu küsima. Vastused olid selged, kindlad ja vääramatud. Seepärast pole ka imestada, kui ta ESTO ’80 eeltööde käigus valiti Rahvuskongressi korraldava komisjoni esimeheks. Mihkel Jüris suri 22. oktoober 1997 Eskilstunas, Rootsis.
