Originaltext på estniska

KODUVALD

Mai 2008 nr 5, XV

Naiskodukaitse tuleb Leisi

Teisipäeval, 10. juunil ootame kõiki tegusaid Leisi kandi naisi ja neidusid Karja lugemisja teabetuppa, et pidada plaani Naiskodukaitse taastamise kohta Leisi vallas.

Kindlasti tekitab üleskutse tulla Naiskodukaitsesse nii mõneski kas õlakehitust või tunnet, et "mind see ei puuduta", kuid usun siiralt, et kui meie esiemad pidasid lisaks kodumajandusja rahvakultuuriseltsidele oluliseks kuuludaka Naiskodukaitsesse,siis miks see peaks tänapäeval teisiti olema.

Ehkki tänapäevane Naiskodukaitse on arenenud, on põhitegevus ning tegevuse põhimõtted jäänud samaks – abistada Kaitseliitu ning hoida kõrgel isamaalist mõttelaadi, pidada kalliks oma kodu, pere ja isamaad.

Siinkohal tahaksin kummutada mõned arva- mused, mida olen kuulnud naiskodanikelt, kui juttu on tulnud Naiskodukaitsest. "Ma olen liiga vana!", ütleb mõni kuldses keskeas proua. Ei ole, sest Naiskodukaitsesse võib kuuluda vaatamata vanusele, ehk siis täpsemalt alates 17. eluaastast, iga Eesti Vabariigi naiskodanik ning eaja meelepärast tegevust leitakse kõigile. Praegu on kõige eakam naiskodukaitsja Saaremaal 75-aastane, tubli ja kraps Salme Niitmets, kes tuleb heameelega vabariigi aastapäeval ja võidupühal keetma kohvi ning lauda katma ning käib kuulamas teeõhtutel meie põnevaid külalisi. Olgu siinkohal vahemärkusena öeldud, et meie külalisteks kord kuus toimuvatel teeõhtutel on olnud muuhulgas Tarmo Kõuts, Jaak Aaviksoo, Toomas Kasemaa, Aare Allik, Urve Tiidus, Kalle Laanet ja Margus Lindmäe. Viimane põnev kohtumine oli mai algul, kui Kaitseliidu Saaremaa malevat külastas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

"Minule ei meeldi metsas roomata!" on teatanud mõned teised prouad ning lisanud, et nemad ei ole mingid militaristid. Mina ka ei ole militarist ning enam ammu pole ka tõtt öelda meestega metsas käinud. Olen hoopis seda meelt, et teadmised, mida olen 14 aasta jooksul Naiskodukaitsest saanud, on mind inimesena, kodanikuna ja pereemana väga palju arendanud, sest tegelikult on ju Naiskodukaitses pakutav koolitus väga laiahaardeline ning sõltub ka suuresti kokkutulnud naiste huvidest, soovidest ja tahtmistest. Seda, kui oluline on osata anda esmaabi, teab meist vist igaüks. Samuti olen lausa igapäevaelus vajaminevad teadmised saanud kriisiabija juhtimiskoolitustelt. Mis puutub aga relvaõppesse, siis minu meelest oleks väga kurb, kui mul oleks ainus võimalus oma lapsi kaitsta, aga ma ei tea isegi seda, mis pidi püss peaks käes käima. Relvaõpe, muide, ei ole Naiskodukaitses kohustuslik, kuid tihti on juhtunud nii, et proua, kes enne on veendunud, et tema elu sees püssi kätte ei võta, otsustab pärast esimest tutvust relvaga hoopiski sinasõpruse sõlmida.

Ning muidugi supikatel! See on omaette teema, sest isegi need naised, kellele kokkamine teab mis meelistegevus ei ole, naudivad kas kusagil laulupäeval või õppusel ikka supikeetmist jajagamist täiega. Aastas kordkaks toitlustamas käia on jõukohane igale naiskodukaitsjale. Koolitused ja kursused on Naiskodukaitses üldjuhul tasuta, peale selle kompenseeritakse ka sõit ning kaasa ei pea võtma ka oma leivakotti.

Ja tegelikult on üks asi veel, miks mulle Kaitseliit meeldib – see on organisatsioon, mille tegemistes saab osaleda terve perega. Minu abikaasa on kaitseliitlane, minu poeg, kes oli noorkotkas, on nüüd vastu võetud Kaitseliidu suurte meeste ridadesse, minu vanem tütar, kes saab sügisel 17, on teinud avalduse astumaks Naiskodukaitsesse (ta on olnud 9 aastat kodutütar) ning meie pere kolmandast lapsest sai tänavu vabariigi aasta- päevaks kodutütar (meie peres on veel üks laps, aga tema on alles kolmene, kuid on vaat et sünnist saati Kaitseliidu üritustel kaasas käinud).

Seda, et Naiskodukaitse peamine ülesanne on väärtustada kodu ja pere, näitavad ehk kõige paremini meie eelmisel aastal ellukutsutud Saare maakonna aasta ema ja aasta isa konkursid.

Nii et kui kellelgi tekkis väikenegi huvi Naiskodukaitse tegemiste vastu, siis kohtume 10. juunil.

Kes teab ja mäletab?

Enne okupatsiooniaega oli praeguse Leisi valla territooriumil kaks Naiskodukaitse jaoskonda – Leisi ja Pärsama. Kuna Naiskodukaitse ajalugu on uuritud väga vähe ning dokumente suurt säilinud ei ole, siis palun kõiki, kes teavad midagi nendest inimestest, minuga kindlasti ühendust võtta (Rita Loel, 4530205, töö;4595933, kodu; 5525105võie-post: ritaloel@gmail.com). Loomulikult ei ole esitatud nimekiri täiuslik, sestap oleksin väga tänulik, kui sellele lisanduks veel nimesid.

Leisi jaoskond:

Anne Altosaar (viimane esinaine 1940, kultuuriosakonnavanem), Frieda Heidemaa (oli esinaine varem), AntoninaJoasaare (sanitaarosakonna vanem), Ali(i)de Lember (toitlustusosakonna vanem), Rosalinde Seemer (varustusosakonna vanem), Tamara Medri, Aili Randmaa, Aino Hiiuväin, Leida Hiiuväin, Liidia Tasane, Liisa Pors, Ursula Truuverk, Olga Truuverk, Maria Auga, Anete Sagur, Therese Paulus, Helene Hiiuväin, Raissa Laanela, Aurelie Jansen, Alviira Tilk, RosineRahu,Hilda Kesküla, Alvine Köster, Brigitta Randma(a), Ella Oller, Salme Hiiuväin, Elfriede Pors, Ida Grepp (end Martinson), Aino Kadarik, Olga Kesküla, Juuli Kadarik, Stella Kaselaid (Langer), Helmi Krull, Nadi Hindrekson, Lucia Rahula, Anastasia Lember, Salme Grünberg, Anette Tiitma, Elisaveta Kuris, Raissa Laanela, Aleksandra Melesk, A Mellest, A Nõmm, Lidia Parbus, A Plaas, Linda Raun, Liidia Tasane, Klaara Treu.

Pärsama jaoskond:

Eha Lõugas (esinaine 1940),Helmi Krull (sanitaarosakonna vanem), Salme Roos (toitlustusosakonna vanem), Maaja Tamm (varustusosakonna vanem), Helmi Krull (näitegrupi vanem), Helene Kipper (noorteosakonna vanem), Ljuba Kaik, Alla Rist, Liidia Lõuke, Anna Haabel, Aino Joasaar, Leida Johanson, Olga Jõgi, Anna Kesküla, Veera Kuhi, Sinaida Kuusiku, Marta Lempu, Elisa Lipp, Eha Lõugas, Lukia Lõõr, Olga Mändla, Alvine Nau, Marta Nelis, Elisabeth Olup, Linda Parts, Liidia Põlluäär, Marta Püüa, Helmi Rasu, Roosi Samba, Leida Tamm, Minna Tamm, Linda Vaher, Alice Vooremaa, Militiina Kanemägi.

RITA LOEL

Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine

Saarmaa Maleva Teataja 22 november 1939.

https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/56244

24. augustil 1939 tehti otsus isikute jagamise kohta kaitseväeteenistusse.

Dokumentidest saab seda lugeda

järgmine on osa Leisi kompaniist.

Nr. 10 mihkel hiiuvuin

Nr. 28 Daniel Hiiuväin

Kodukaitsesse on kaasatud järgmised naised

Leisi osakond.

Nr. 8 Aino hiiuvuin

Nr. 9 Leida Hiiuvi vein

Samuti kirjeldatakse artiklis 13. oktoobri Eesti ja Nõukogude Liidu vahelist sõjalise abi lepingut, mis lubab Nõukogude vägedel Eestis vabalt liikuda.

Pdf 2.2M. NKK_Saaremaa_ringkonna_liikmeskond_1925-1940.pdf